Kirjutan veidikene pimemalt ehk siis pühapäevast ja tänasest päevast :)
Pühapäev :  ärkasin mingi kella 8 aegu hommikul juba ülesse, siis pakkisin viimased asjad kokku, tegin end korda natukene , jõin kohvi , rääkisin vanematega veidikese nin panin tartu poole minekut. Tartu jõudsin mingi pool üks vist, siis ootasin bussijaamas Caroli ka ära.  Viisime asjad ühikasse ja läksime linnapeale tuiama , mingiaeg käisime sollis kahh ning siis tagasi ühikasse.  Panin asjad ära ja läksin jooksma. Jooksin mingi tunnikese ning siis tagasiu ühikasse ja pessu .
Õhtu möödus vaiksemalt, ning jäin suht vara magama ka.
Esmaspäev :  Magasime toakaaslastega ikka suht kaua täna kui aus olla. Isegi hommikune kasvataja ei käinud meie juures. See on mingi ime vist, sest tavaliselt käib ta igapäev siin meid hommikuti vihaseks ajamas.  Nii tõusin ülesse , käisin koolis sööklas Kerttuga söömas ka ära..  Kell sai siis juba mingi 13 vist, tulin tuppa, koristasin, passisin netis, mitte midagi teha ei olnud . Siis tuli Henri peale oma tundide lõppu mulle külla.
Arutasime siin erinevaid asju , tore oli teda jälle üle pika aja näha ning temaga jutustada.
Muidugi mu toakaaslane Carmen ütles kõva häälega kogemata ühe halva asja välja, mida henri poleks tohtinud teada, ning mul oli väga väga häbi tema ees sellepärast.  Mu esimene reaktsioon kui carmen oli asja välja öeld oli see, et ma viskasin teda kammiga :)))
Igatahes oli mul väga mark olla sellepärast ning peale seda mul ei tulnud enam eriti ühtegi sõna suust välja.
Kell hakkas mingi 16 saama kui henri lahkus , ma tulin tuppa. Passisin netis edasi , siis henri tuli ka msni ja rääkisime sellel teemal päris pikalt , ja tuli välja et mina arvasin et ta ei teadnud aga tegelikult ta juba teadis seda ammu. igatahes ma ei julge enam talle otsagi vaadata , kuigi temaarust pole see mingi hirmus asi.
Igatahes rääkisime ja rääkisime.  Lõpuks lõpetasime ja ma läksin käisin poes , ning käisin jalutamas.
Enne seda Jaanus läks kõrvaltuppa , küsis kus ma lähen, ütlesin et jalutama üksinda, ta ei uskunud mind, siis kerda lõpuks ütles , et monika käibki üksinda jalutamas , jah käin küll, sest mulle meeldib. Sest siis pole mu kõrval kedagi kes mind närvi ajaks oma lolli jutuga vms. Panen kõrvaklapid pähe, kuulan mingit paska mis mp3st tuleb ja olen marurahulik.  Jõudsin tagasi ühika, liikusin veidikene majapeal ringi kuid midagi huvitavat siin ei ole.  Ma olen nagu elav surnu ka täna , niiet ma ei imesta miks kõik toas püsivad :D:D
Igatahes avastasin täna ühikaall oleva kastikese, kus on silt : Aita neid kes seda ise ei suuda.   midagi sellist vist oli jahh, see oli mõeldud loomade varjupaigale .  Nii armas minuarust, et ka selliseid asju veel leidub.  Panin ka sinna purgikesse natukene raha, asi seegi. Minu panus on tehtud. Üleüldse on mul nii kahju nendest kutsudest ja kiisudest kes peavad elama tänaval või varjupaigas.
Ma vist korjaks endale nad kõik koju kui nad sinna ära mahuks ja mu vanemad sellele nii vastu pole.
Mul jätkub südant rohkem loomade kui inimste jaoks . Vähemalt ma ise arvan nii.  Kui ma näeks tänaval surevat inimest ja surevat koera , siis ma esimesena aitaks koera mitte inimest. See on kindel.
Või kui tänaval oleks prükkar , ja mingi kutsuke siis ka alati aitaks looma, sest tema pole süüdi selles, et ta tänaval on, sest loomad pole süüdi selles , et inimesed neid kohelda ei oska kuidagi. Ja prükkarit ei aitaks ma sellepärast et nemad tihtipeale on alkassid , kes iga sendi mis kellegilt kerjavad koguvad mingi facking alkoholi jaoks, lähevad poodi, ostavad mingi viina, tõmbavad sisse selle endale ja kerjavad edasi. Ise on süüdi , et nende eluke möödub tänaval, mitte kellegi teise süü.  Oma asi et end käest ära lastakse ja kogu ülejäänud elu tänaval kerjates möödub. Vot.
Mõtlesin täna seda kastikest all vaadates, et peaks minema uuesti loomade varjupaika vabatahlikuks, nagu ma kunagi olin. Jalutasin koertega, see oli väga mõnus tunne ja ka väga hea.  
See on väga armas minuarust kui pruunide silmadega kutuske vaatab sulle silma, ja sa näed sealt rahulolu. Kõigile ju meeldib kui nendega tegeletakse.
Aga mina poputan ise kodus oma kassikest Wolandit , kes on sammuti varjupaigast aastaid tagasi võetud :)
Ning vahest maal käies näen ka koerakest :))

Liikudes teemaga edasi avastan ma , et täna on kole ilm, tõsiselt halb ilm.  Isegi jooksma ei saanud minna, mingit jampsi tuleb alla vahest. Üleüldse on mul mingi megaimelik olla,  eile õhtul oli ka , keha oli järsku tulikuum, ma ei tea miks, aga oli. See oli nii vastik tunne, täna oli ka, nägu õhetas ja suht kaka on olla siiamaani.  Käin vist pesus ära ja lähen psnapea magama, eks vaatab.
Homme võiks ilusam ilm olla, sest siis on mul ainult lõunani kool ning peale seda saaaks minna õue jalutama v jooksma, v midagi muud huvitavat teha.
Kolmapäeval võiks ka kindlasti hea ilm olla, siis on öölaulupidu , kuhu ka mina kindlasti lähen :))
aga igatahes, seekord lõpetan ja nüüd saan ka pilte lisada mõned.

:)

tsauki :)